Min bargu lea bargat veahkaválddi vuostá
Oadjuhálddahusa bargu lea eastadit dievdduid veahkaválddi nissoniid vuostá, eastadit veahkaválddi lagas relašuvnnain ja maid eastadit veahkaválddi ja soardima mas lea gudni duogáš. Jus dus leat vásáhusat veahkaválddis de fertet mii oažžut dieđu nu ahte mii sáhttit du veahkkehit.
Duogáš dán bargui lea ON:a olmmošvuoigatvuođa konvenšuvnnat, Eurohpa ráđi olmmošvuoigatvuođa konvenšuvdna, Istanbulle konvenšuvdna, Agenda 2030 ja Ruoŧa lágat.
Oadjuhálddahus galgá bargat dan várás ahte politihkalaš ulbmilat dásseárvvo ektui ollašuvvet ja oaiveáššálaš strategiija dán barggus lea dásseárvvooktanahttin. Mii galgat maid čuovvut našuvnnalaš strategiija eastadin dihte veahkaválddi nissoniid vuostá.
Oadjuhálddahusa bargooaivadus, bargogohčusreive ja erenoamáš ráđđehusgohččosat čujuhit ahte Oadjuhálddahus galgá doaimmahit sierralágán doaimmaid dán suorggis.
Manin lea dehálaš muitalit?
Veahkaváldi čuohcá garrasit sin geat vásihit veahkaválddi, omd skibasvuohta, bargomassin ja maid dienasmassin. Veahkaváldi gávdno olles servvodagas ja maid visot dásis servvodagas. Vásáhusat veahkaválddis dahje bilkideamis lea stuora vahát, psyhkalaččat ja fysalaččat daningo dákkár dilis sáhttá vásihit gillámuša ja gáržžádusa eallinvuogis mii maid čuohcá du eallimii. Juohkehaččas lea riekti eallit eallima gos ii leat veahkaváldi ja soardin. Veahkki gávdno ja dat vuosttas lávki lea muitalit du vásáhusaid birra soapmasii gii sáhttá du veahkkehit, omd soames olmmoš dahje eiseváldevirgeolmmái.
Muhtin joavkkut geat leat vealahuvvon ja marginaliserjuvvon sáhttet leahkit erenoamáš heajos dilis. Omd olbmot geas leat doaibmahehttehusat, nuorra ja vuoras nissonat, olbmot geat gullojit seksuála veahádahkii (hbtqi), dahje olbmot geas lea olgoriikalaš duogáš.
Maid Oadjuhálddahus sáhttá dahkat?
Go oažžu buhtadusa omd doaimmalašvuođabuhtadusa, buohcobuhtadusa, veajuiduhttinbuhtadusa ja buhtadusa máná bajásgeassimii de Oadjuhálddahus jearrá veahkaválddi birra. Mis lea dákkár bargovuohki nu ahte don gii vásihat veahkaválddi galggat oažžut informašuvnna ja dieđu geainna sáhtát váldit oktavuođa nu ahte oaččut veahki ja doarjaga.
Jus leat skibas dahje jus dus lea doaibmahehttehus de sáhtát oažžut veahki buohtalastit doaimmalašvuođa daguid nu ahte sáhtát álgit bargat dahje gávdnat iežá doaimma. Don gii vásihat veahkaválddi sáhtát ain ovddosguvlui oažžut buhtadusa máná bajásgeassimii. Muitalit veahkaválddi birra lea vuosttas lávki oažžut doarjaga ja maid čađahit nuppástuhttima.